Kodukord

K O D U K O R D

Käesolev kodukord reguleerib korteriühistu Keila Kodu liikmete käitumist seonduvalt Keilas Vasara tn 8 asuva elamu ühiste (mõtteliste) osade kasutamise, majandamise ja korrashoiuga, samuti liikmete omavahelisi suhteid  ning suhteid liikmete ja korteriühistu vahel.

1. ÜLDOSA

Korteriühistust 

1.1    Korteriühistu Keila Kodu, edaspidi “Ühistu”, on asutatud 01.10.2002.a. ning põhikiri on registreeritud Tallinna Linnakohtu registris 18.11.2002 registrikoodi nr 80176210 all.

1.2    Käesolev kodukord põhineb eeldustel, et Vasara tn. 8 (edaspidi nimetatud “Elamu”) on Ühistu liikmete KODU ning KÕIK naabrid on samaväärsed elanikud.    

2.LIIKMED

 

Liikmetest

2.1  Ühistu liikmeteks on ilma sellekohast avaldust esitamata Ühistu juriidilise isiku staatuse tekkimisest kõik Keilas  Vasara tn. 8 asuva elamu korteriomanikud (edaspidi “Omanikud”).

2.2  Ühistu liikmelisuse tekkimine ja lõppemine on täpsustatud Põhikirjas.

3. ARVESTUS LIIKMETE ÜLE

 

 

 

Liikmete register

3.1   Ühistu juhatus peab oma liikmete registrit, millesse kantakse Põhikirjas loetletud andmed.

3.2   Juhatusel on õigus kanda registrisse ka muid andmeid (näiteks üldpind, mõõtjate näidud ja seisukord, teenusetarbijate arv, ümberehituste kooskõlastused, jms.), mis on olulised Ühistu tegevuse seisukohalt.

 

Tõendid

3.3   Ühistu juhatus peab arvet laekunud osamaksude ja sihtotstarbeliste maksete laekumise ja kasutamise üle. Vajadusel väljastab Ühistu oma liikmete nõudmisel tõendi ühistu ja tema liikmete varaliste õiguste ja kohustuste kohta.

4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

 

Liikmete õigused ja kohustused

4.1  Ühistu liikmete õigused ja kohustused on sätestatud Ühistu põhikirjaga ning Eesti Vabariigi seadusandlusega.

4.2  Ühistu liige on kohustatud järgima ja täitma ka käesolevat kodukorda.

4.3  Ühistu liige vastutab enda ja oma perekonnaliikmete, samuti oma üürnike ja külaliste käitumise eest Elamus.

5. LIIKMETE JA JUHATUSE INFOVAHETUS

 

Teavitamiskohustus

5.1   Ühistu liikmel on kohustus teavitada juhatust või majahaldurit  avastatud rikkumistest 

            ja esinevatest probleemidest. Teavitada võib telefoni, kirja või e-sidekanalite teel.

5.1.1       Juhatusel või majahalduril on kohustus saadud informatsioon vastu võtta ja asuda vastavalt info iseloomule liigselt viivitamata tegutsema, et probleemi lahendada.

 

Info avaldamine, koduleht

5.2  Ühistu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute otsused ning muu oluline informatsioon avaldatakse Ühistu interneti koduleheküljel www.keilakodu.ee Paberkandjal pannakse oluline teave välja kõikides trepikodades olevatele teadetetahvlitele.

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

E-post

5.3  Ühistu elektronposti aadress on: Info@keilakodu.ee

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

Muude dokumentide väljastamine

5.1  Ühistu liige võib soovi korral, Juhatuse liikme nõusolekul saada teda huvitava ühistu  tegevust puudutava dokumendi koopia (dokumendid, mida igakuiselt elanikele ei saadeta) paberkandjal.

Tasu dokumendi eest

5.1  Personaalse dokumendi väljastamine on tasuline. Tasu määraks  A4 formaadis dokumendile on 1 kr./lehekülg.

Avaldus dokumendi saamiseks

5.6  Dokumendi saamiseks peab Ühistu Liige tegema kirjalikult taasesitatavas vormis taotluse. Taotluse põhjendatuse ja dokumendi väljastamise otsustab Juhatuse liige.

Dokumendi saamine

5.7   Dokument toimetatakse liikme postkasti või antakse üle (vastavalt kokkuleppele).

 

Dokumendi eest tasumine

5.8  Dokumendi väljastamise eest tasub Ühistu liige järgmise kommunaalteenuste arvega. Juhatuse liikme nõudmisel või suuremahuliste tööde korral esitab Ühistu dokumendi soovijale ettemaksuarve. Sel juhul antakse dokument üle alles pärast raha laekumist Ühistu arvele.

 

6. ELAMU  HOOLDUS-  JA  REMONDITÖÖDE KORRALDAMINE

Hoolduse ja remondi alused

6.1  Ühistu mõtteliste osade ühist majandamist korraldab Ühistu juhatus elamute hooldus- ja remondieeskirjadest lähtuvalt. Kohustuste ja vastutuse jaotus korteriomanike ja Ühistu vahel on määratud järgmiselt:

Külm vesi

6.1.1       Külmaveesüsteem – korteriühistu teenindab külmaveesüsteeme kuni korteris asetseva sulgarmatuurini k.a.

Soe vesi

6.1.2       Soojaveesüsteem – korteriühistu teenindab soojaveesüsteeme kuni korteris asuva sulgarmatuurini k.a (v.a. käterätikuivati).  Käterätikuivati remondi, vahetuse ja paigaldamise kulutused kannab Ühistu liige. Käterätikuivati eemaldamiseks tuleb korteriomanikul küsida luba juhatuselt, kuna see võib viia maja soojaveesüsteemi tasakaalust välja.

Kanalisatsioon

6.1.3       Kanalisatsioonisüsteem – kanalisatsioonipüstiku (vertikaalis) hooldamine on korteriühistu pädevuses, korterisisest kanalisatsioonitorustikku hooldab korteriomanik ise.

Keskküte

6.1.4       Keskküttesüsteem – kogu keskküttesüsteemi hooldab korteriühistu. Juhul, kui korteriomanik soovib vahetada radiaatoreid, siis peab ta selleks saama juhatuselt kirjaliku nõusoleku, kusjuures paigaldatavate radiaatorite võimsus ja veevoolu takistus peavad vastama elamu projektile tasakaalustuse säilimiseks. Radiaatorite eemalduse, paigalduse ja vahetamisega seotud kulud kannab Ühistu liige.

Elektrisüsteem

6.1.5       Elektrisüsteem – korteriühistu teenindab elektrisüsteemi kuni korterikilbini või peakaitsmeni k.a.

Elamu hooldus

6.2  Elamu hooldus on perioodiliselt teostatav plaaniliste tööde kompleks, mille eesmärgiks on säilitada elamu pidev kasutuskõlbulik seisukord. Tööde korraldamise aluseks on elamu ülevaatuse tulemused, tehnosüsteemide ekspluatatsiooni eeskirjad ja nõuded.

Avariitööd ja remont

6.2.1       Lisaks plaanilistele hooldustöödele teostatakse avariitöid (plaanivälised hooldustööd) ja elamu osade remonti. Korteriomandi reaalosade hoolduse korraldab omanik kooskõlas Ühistu põhikirja ja kodukorra nõuetega.

Majanduskava

6.2.2       Mõtteliste osade  hoolduse korraldab Ühistu omanike üldkoosolekul kinnitatud majanduskava alusel.

Lepingud

6.2.3       Mõtteliste osade remondiks ja hooldamiseks sõlmib Ühistu juhatus vajalikud  lepingud.

 

Teave avariidest, hooldustest

6.2.4       Vajalik teave hooldustööde teostajatest  ning avariidest või avariiolukordadest teatamise kohta on nii Ühistu internetileheküljel kui ka paberkandjal iga trepikoja teadetetahvlil.

Remondifond

6.2.5       Remonditööde ja suuremahuliste hooldustööde teostamiseks koostatakse nende tööde eelarve, finantseerimine toimub sihtotstarbelise kapitali kaudu, mille laekumise kohta peab juhatus eraldi arvestust.

Avariiremondifond

6.2.6       Ühistu juhatus võib kehtestada igakuiselt makstava avariiremonditööde reservkapitali. Reservkapitali määr ei või ületada 1 kr/m2. Reservkapitali kehtestamiseks on nõutav juhatuse ühehäälne otsus.

7. ÜHISKASUTATAVTE  RUUMIDE  JA  TERRITOORIUMI  KASUTAMISE  KORD

 

Üldkasutatavad ruumid

7.1  Ühiskasutatavd ruumid jagunevad järgmiselt:

7.1.1       Avatud ruumid (kõigile elanikele vabalt kasutamiseks mõeldud) – trepikojad, keldrid

7.1.2       Tehnilised ruumid (kasutamiseks ainult tehnilise personali poolt juhatuse teadmisel) – elektrikilbi ruum, soojussõlm, veemõõdusõlm

7.2  Kõik elamu kasutajad on kohustatud kasutama üldkasutatavaid ruume ja alasid nende otstarbest lähtuvalt.

Sõiduki parkimine

7.3  Sõiduki parkimisel peab kinni pidama liikluseeskirjast ja lähtuma ratsionaalsest parkimisruumi kasutamise põhimõttest.

7.4  Sõiduk tuleb parkida nii, et see ei takistaks teiste sõidukite, eriti aga operatiivsõidukite ligipääsu hoonele ja/või hoone territooriumile.

7.5  Ühistu territooriumil on parkimise õigus ainult Ühistu hoone kasutajatel.

Prügi – Üldine kord

7.6  Ühistu prügikastidesse võib panna vaid Ühistu hoones/territooriumil tekkinud prügi. Mujalttoodud prügi ladustamine on keelatud.

7.7  Ühistu prügikastidesse võivad prügi panna vaid Ühistu hoone kasutajad.

7.7.1       Prügikasti prügi toonud muu isik tuvastatakse ja talle esitatakse prügiveoteenuse arve ühe konteineri ühe tühjenduskorra eest. Arve mittetasumisel võib ühistu pöörduda kohese täitmise tagamiseks kohtutäituri poole.

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

Suuregabariidiline prügi

7.8  Keelatud on viia juhatuse nõusolekuta prügikonteinerisse/selle kõrvale      suuregabariitset prügi (asju, mis ei mahu kohteinerisse), samuti ohtlikke jäätmeid.

Prügi sorteerimiskohustus

7.9  Kõik prügikastidesse prügi panevad isikud on kohustatud eelnevalt prügi sorteerima kolme kategooriasse: paber ja papp, pakendid (klaas, plast jm) ning muu olmeprügi, mis ei liigitu kahe esimese kategooria alla.

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

Sorteeritud prügi – paberi ja papi konteinerisse

7.9.1   Paberi ja papi konteinerisse peab panema

·         ajalehed ja ajakirjad

·         kataloogid ja reklaammaterjalid

·         töövihikud, paberist ja papist kaustikud

·         trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber

·         ümbrikud

·         ilma kaanteta raamatud

·         pappkastid ja –karbid

·         jõupaber ja paberkotid

·         puhtad paberpakendid, nt hambapastatuube ja kosmeetikatooteid ümbritsevad paberpakendid

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

Paberi ja papi konteinerisse ei sobi

7.9.2   Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna

·         määrdunud või vettinud papp ja paber

·         papp ja paber, mis sisaldab muud materjali,nt fooliumi

·         kile

·         kasutatud pabernõud ja papptopsid

·         foolium- ja kopeerpaber

·         ehituspaber

·         vahtplast

·         kartongist joogipakendid

·         jäätise- ja kommipaberid

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

Sorteeritud prügi – pakendikonteinerisse

7.9.3   Pakendite konteinerisse peab panema:

plastpakendid:

·         puhtad jogurti- ja võitopsid

·         puhtad õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid

·         puhtad kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, nt šampoonipudelid

·         puhtad plastnõud ja –karbid

·         muud puhtad plastpakendid (v.a tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid)

·         plastikaatkotid

 

klaaspakendid:

·         värvitud ja värvilised klaasist alkoholipudelid, nt veini- ja viinapudelid

·         (v.a. tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid)

·         värvitud ja värvilised klaaspurgid

·         muud värvitud või värvilised klaaspakendid, nt siirupi või õli klaasist pudelid

 

metallpakendid:

·         toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid

·         puhtad konservpakendid, nt konservikarbid

·         muud puhtad metallpakendid (v.a tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid)

 

kartongtaara:

·         puhtad kartongist piima- ja jogurtipakendid

·         muud puhtad kartongpakendid

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

Pakendikonteinerisse ei sobi

7.9.4   Pakendite konteinerisse ei tohi panna:

plastpakendid:

·         plastist mänguasjad

·         kummist tooted

·         ohtlike ainete pakendid, nt kodukeemia pakendid

 

klaaspakendid:

·         akna- ja lehtklaas

·         valgustuspirnid

·         peegelklaas

·         ohtlike ainete pakendid, nt lahustipudelid

 

metallpakendid:

·         ohtlike ainete pakendid, nt liimi-, värvi ja lahustipakendid

·         aerosoolpakendid, nt õhupuhasti või juukselaki pakendid

 

kartongtaara:

·         määrdunud ja pooleldi täidetud kartongpakendid

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

 

Tavaprügikonteiner

7.9.5       Muu olmeprügi konteinerisse võib panna igapäevase olme käigus hoones tekkinud prügi v.a Kodukorra punktis 7.8 kirjeldatud prügi.

Prügi kokkupressimine

7.9.6       Ühistu prügikastidesse toodav prügi peab olema ruumikao välitimiseks maksimaalsel võimalikul määral tihendatud.

Loomade ja lindude toitmine

7.10                Keelatud on omanikuta loomade ja lindude toitmine maja territooriumil

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

8. ELAMU SISEKORD

 Elanike kohustused

8.1. Majaelanikud on kohustatud:

8.1.1  Kasutama  elu-, abi- ja muid ruume sihipäraselt ja neid korras hoidma.

8.1.2  Tihendama soojusenergia kokkuhoiuks uksi ja aknaid.

8.1.3  Kuivatama pesu selleks ettenähtud kohtades.

8.1.4  Täitma sanitaar- ja hügieeninõudeid, kui korteris peetakse koeri, kasse või teisi loomi, mitte laskma  loomadel reostada trepikoda ja elamukrunti. Kui koduloomad on eelnimetatud kohti reostanud, on omanik kohustatud selle koheselt puhastama.

8.1.5  Lähtuma elamu kasutamisel Ühistu põhikirjast, käesolevast kodukorrast ja muudest õigusaktidest.

8.1.6  Teatama juhatuse poolt otsustatud sagedusega (tavaliselt 6 kuud) korteri veenäidud märkides need teatamiskuu lõpus trepikodadesse ülesseatud tabelisse. Teatamistevahelisel perioodile arvestatakse veekulu eelmise teatamisperioodi tarbimisstatistika (keskmine) järgi. Veenäitude teatamise kättejõudmisest teatab juhatus hiljemalt 2 nädalat enne teatamiskuu lõppu elanikke vastava infokirjaga teadetetahvlil. 

 [28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]
NB! Punkt 8.1.6 on ametlikult muutmata. Praktikas kogume veenäite iga kuu lõpus trepikodadesse riputatavasse tabelisse. Tabel pannakse trepikotta 2-3 päeva enne kuu lõppu ja võetakse ära kõige varem 5. kuupäeval. Elanikud on kohustatud selles vahemikus veenäidud tabelisse märkima.

Elanikel on keelatud 

8.2 Eluruumi kasutajal on keelatud:

Müra

8.2.1       Tekitada häirivat müra ööpäevaringselt.

8.2.1.1   Mürarikaste masinatega on lubatud töötada ajavahemikul 9-20.

Koli ja aineid laokil

8.2.2       Hoida korterites ja üldkasutatavates kohtades õhku saastavaid ning ruumide sihtotstarbelist kasutamist takistavaid esemeid ja aineid.

Kanalisatsiooni väärkasutamine

8.2.3       Lasta kanalisatsiooni kergestisüttivaid vedelikke, toidujäätmeid, kaltse ning muid esemeid ja aineid, mis võivad torustikke ummistada.

Rõdud

8.2.4       Risustada rõdusid esemetega, mis ulatuvad üle piirde, sh kuivatada pesu rõdupiirdest ülevalpool.

8.2.5       Puhastada ja kloppida aknalt või rõdult otse õue vaipu, vooditarbeid jm. majapidamisesemeid.

Loomapidamine

8.2.6       Pidada korteris kasse, koeri ja teisi väikeloomi, kui seejuures ei täideta sanitaar- ja hügieeninõudeid.

Plommide rikkumine

8.2.7       Rikkuda ja kõrvaldada elektri, sooja- ja külmavee sulgemis- või mõõteseadmetele paigaldatud plomme.

Maja ilme muutmine

8.2.8       Muuta omavoliliselt elamu välisilmet, kinni ehitada rõdusid, trellitada aknaid, muuta trepikoja siseviimistlust ilma juhatuse kirjaliku loata.

Antennid

8.2.9       Paigaldada katusele või elamu fassaadile individuaalseid raadio- ja TV-seadmeid ühistu juhatuse kirjaliku nõusolekuta.

Suitsetamine

8.2.10    Suitsetada või maha sülitada üldkasutatavates ruumides.

 

9. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE JA TERRITOORIUMI KASUTAMISE KORRA JA SISEKORRA RIKKUMINE

Nime avalikustamine

9.1  Kui on tuvastatud punktides 7-8 toodud ühiskasutatavate ruumide ja territooriumi või elamu sisekorra oluline rikkumine, avalikustab ühistu korda rikkunud isiku nime (Ühistu liikme külalise puhul ka Ühistu liikme nime) ja rikkumise sisu trepikodade teadetetahvlil ja ühistu kodulehel. Ühistu liiget teavitatakse tuvastatud rikkumisest kirja teel.

Korduv rikkumine

9.2  Kui tuvastatakse teine samaliigiline rikkumine, esitatakse Ühistu liikmele juhatuse otsusel trahvinõue summas 500 krooni (31,96 EUR). Iga järgneva samaliigilise rikkumise tuvastamisel esitatakse ühistu liikmele juhatuse otsusel trahvinõue summas 1000 krooni (63,91 EUR).

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

Külalisepoolne rikkumine

9.3  Kui korda rikkus Ühistu liikme külaline, esitatakse trahvinõue Ühistu liikmele.

Trahvi sissenõudmine

9.4  Trahvinõude mittetasumisel tähtajaks on Ühistul õigus teostada tasaarveldus igakuiste kommunaalmaksete laekumiste arvelt või pöörduda sundtäitmise algatamiseks kohtutäituri poole. Kohtutäituri kulud tasub Ühistu liige, kelle vastu sundtäitmine algatati.

[28.06.2006 Korteriühistu üldkoosolek]

Käesolev Kodukord on kinnitatud 22.10.2003 toimunud üldkoosoleku otsusega.

Käesolevat Kodukorda on muudetud 28.06.2006 toimunud üldkoosoleku otsusega.

 

Viimased uudised 21. märts - Üldkoosolek 04.04.2018! Ootame rohket osavõttu!